Sissejuhatus biomassi gaasistajate ettevaatusabinõudesse, tulge ja koguge kohe!

Mis on biomassi gaasistaja tööpõhimõte? Erinevate biomasside reaktsiooniprotsess on samuti erinev ning tavalised biomassi gaasistamisahju reaktsioonid võib jagada oksüdatsioonikihiks, redutseerimiskihiks, krakkimiskihiks ja kuivatuskihiks.

1. Oksüdatsioonireaktsioon. Peamine reaktsioon biomassi oksüdatsioonikihis on oksüdatsioonireaktsioon, kus gaasistav aine sisestatakse resti alumisest osast, neelab soojuse tuhakihist ja siseneb oksüdatsioonikihti. Siin tekib kõrge temperatuuriga süsiniku põlemisreaktsiooni kaudu suur kogus süsinikdioksiidi, vabastades samal ajal soojust. Temperatuur võib ulatuda 1000-1300 kraadini Celsiuse järgi. Põlemine oksiidikihis on eksotermiline ja see reaktsioonisoojus annab soojusallika redutseerimisreaktsiooniks, materjali pragunemiseks ja kuivamiseks redutseerimiskihis.

2. Redutseerimisreaktsioon. Oksiidkihis tekkiv süsinikdioksiid ja süsinik läbivad veeauruga redutseerimisreaktsiooni.

3. Pragunemise reaktsioonitsoon. Oksüdatsiooni- ja redutseerimistsoonides tekkiv kuum gaas soojendab biomassi tõusuprotsessi käigus läbi krakkimistsooni, põhjustades pragunemistsoonis olevas biomassis pragunemisreaktsioonid.

4. Kuivad alad. Oksüdatsioonikihti, redutseerimiskihti ja pragunemisreaktsioonitsooni läbivad gaasiproduktid tõusevad sellesse tsooni ning biomassi toormaterjale kuumutatakse, et aurustada tooraines olev vesi, neelata soojust ja vähendada tootmistemperatuuri. Biomassi gaasistajate väljalasketemperatuur on üldiselt 100-300 ℃ ning oksüdatsiooni- ja redutseerimistsooni nimetatakse ühiselt gaasistamistsooniks, kus toimuvad peamiselt gaasistamisreaktsioonid. Pragunemisala ja kuivatusala nimetatakse ühiselt kütuse ettevalmistamise alaks.

Biomassi gaasistajate kütus koosneb peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniini vähese kokkusurutavuse tõttu on erinevad ka biomassi gaasistajate ja kivisöel töötavate katelde põlemisomadused. Toimetaja tuletab meelde, et biomassi gaasistajate kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata järgnevale.

1. Nõutav on kõrgem kuivatustemperatuur ja pikem kuivamisaeg. Biomassi gaasistajates kasutatava briketi tooraine suure niiskuse ja halva tiheduse tõttu on kõrge niiskusesisalduse tekitamine lihtne. Seetõttu vajavad biomassi gaasistajad kõrgemat kuivatustemperatuuri ja pikemat kuivamisaega põlemisel.

Biomassi gaasistamisahju kütus on kokkupressitud algsest biomassist, suure tuulepealse alaga, suure põlemisosaga rippsektsioonis ja väga lahtise struktuuriga. Põlemisel on lihtne tekitada suurt tuulepoolset ala ja suurt põlemisosa vedrustuse sektsioonis.

3. Ei saa pikalt peatuda. Kuna biomassi gaasistaja sees on madal temperatuur, on stabiilset põlemist raske korraldada ja pikaajaline seiskamine võib kergesti põhjustada seiskumist.

4. Põlemisprotsessis on vaja piisavalt õhku ja biomassi gaasistamise kütuse süttimistemperatuur on madal. Üldiselt, kui lenduvad ained sadestuvad temperatuuril 250 ℃ ~ 350 ℃ ja hakkavad intensiivselt põlema, on vaja palju õhku. Kui õhuhulk on sel ajal ebapiisav, on lihtne suurendada keemilise ebatõhusa põlemise kadu.

5. Madala tuha sulamistemperatuuriga biomassi gaasistajatel on üldjuhul madalam tuha sulamistemperatuur, kuna kütus sisaldab rohkem leelismetalle (K, Na). Kui lenduvate ainete analüüs näitab, et koksiosakesed on läbi põlenud, võib tuha ja õhu imbumise mõjul olla raske läbipõlemine ja liiga aeglane põlemine.